Kirjeldan kogukonda Facebook, mis loodi 4. veebruaril 2004 aastal.
Facebook on suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslikult Facebook, Inc. Lehekülje kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke lehekülgi, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi.
Ajalugu
Facebooki rajas Mark Zuckerberk koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest.
Facebooki idee on lihtne. Zuckerbergi veebikülg annab vahendid oma sõpradega suhtlemiseks ning nende informeerimiseks, mida sa parajasti teed. Varasemad sotsiaalvõrgustikud, nagu MySpace ja Friendster, olid liiga keerulised kasutada ja mõeldud peamiselt võõrastega suhtlemiseks, Facebook aga oma tegelike sõpradega sidepidamiseks. Umbes nagu elektrooniline seltskonnapäevik ja eneseväljendamise vahend.
Täna on Facebook ainult kuus aastat vana, kuid sellel on rohkem kui 500 miljonit kasutajat kogu maailmas. Facebooki loojast on tehtud film “Sotsiaalvõrgustik”, mis esilinastub New Yorgi filmifestivalil 15. oktoobril. 2010. Facebooki juhid olevat väga õnnetud selle pärast, et Zuckerbergi kujutatakse võimuahne manipuleerijana. Film räägib loo Zuckerbergi kursusekaaslase Eduardo Saverini, Harvardi matemaatikust imelapse pilgu läbi.
2008. aastal läks Facebook mööda MySpace’ist kui maailma suurim sotsiaalvõrgustik. 2009. aastal tegutses see juba 27 riigis.
Zuckerbergi eesmärk on luua ja valitseda teistmoodi internetti. Google ja teised otsimootorid indekseerivad veebi, kuid Zuckerberg arvates on “suurem osa sellest infost, millest me hoolime, meie peades. Ning seda ei saa ju indekseerida.”
Zuckerberg unistab, et Facebookist saaks praktiliselt iga elektroonilise vahendi põhiosa. Näiteks kui lülitad sisse teleri, siis näed, et kakskümmend su sõpra vaatab parajasti “Kättemaksukontorit” või et su vanemad salvestasid just “Õnne 13” viimase osa. Ostad uue telefoni, sisestad oma andmed – ning kõik sinu sõbrad ning võib-olla ka kohad, mida nad on äsja külastanud, on su telefonis olemas.
Et see plaan õnnestuks, peavad kasutajad üha rohkem oma privaatsusest Facebooki ja selle partnerite huvides loobuma. Möödunud aasta lõpul muutis Facebook privaatsuspoliitikat. Kui kasutaja ei viitsi jännata keeruliste privaatsussätetega, siis saab üha suurem hulk tema isiklikku informatsiooni – näiteks nimi, sugu, fotod, sõprade nimekiri – juba vaikimisi avalikuks. -Zuckerberg oli teatanud seejuures, et privaatsus on “arenev sotsiaalne norm”.
Aga võib-olla see ei olegi tema kõige suurem probleem. Üha enam kõlab hääli, et Facebookist on saanud “200kilone kultuurigorilla”, kes võib endale lubada ükskõik mida ning mis lömastab igasuguse konkurentsi.
Ehkki Facebook oli algul mõeldud vaid Harvardis kasutamiseks, levis see kiiremini, kui Mark või tema toakaaslased olid arvanud.(Hõbemägi, 2010).
Rakendused
Nagu eelnevalt täheldatud, on Facebook`i kasutajatel võimalik lisada sõpru, saata sõnumeid, kirjutada oma profiili teateid enda kohta, vastata küsitlustele, lisada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda erinevate võrgustikega.
Liitumine on tasuta. Kasutaja saab määrata oma profiili kas privaatseks (nii on ta näha vaid tema poolt lubatud kasutajatele) või avalikuks (siis on võimalik ka teistel näha teda kui ka tema sõpru, samas täpsemat infot saab näha vaid juhul kui oled end sõbraks lisanud). Suurimaks erinevuseks on: avalikke profiile saab blokeerida mistahes kasutaja, kuid privaatseid profiile mitte.
Facebook kasutab vaid teksti ning profiili välimust ei ole võimalik muuta, kõigil kasutajatel on sama kujundus. Samas on aga Facebookil palju erinevaid funktsioone, mis korvavad selle puuduse näiteks:
Fotod –nagu teisteski fotoportaalides saab siin üles panna enda fotosid, neid albumitesse jagada, oma sõpru piltidel ära märkida. Erinevuseks on vaid see, et fotode arv ei ole limiteeritud.
Sein (Wall) – sein asub iga kasutaja profiilis, seina on võimalik näha kõigil, kes on kasutaja sõbrad, seinale postitavale sõnumile on võimalik lisada ka manuseid.
Kirjastaja (Publisher) – peamiseks funktsiooniks on postitada teavet ja sõnumeid, mis ilmuvad kasutaja Seinale (Wall), samuti kasutaja sõprade Seinale.
Uudistevoog (News Feed) - ehk kasutaja Seinale kuvatakse kõik see, mis tema sõbrad teevad ja vastupidi.
Märkmed (Notes) - see on blogimise funktsioon, mis võimaldab sildistamist ja piltide põimist tekstiga. Vajaduse korral on võimalik blogi importida sellistel lehtedelt nagu Blogger, Xanga, jmt.
Kingitused (Gifts) - see funktsioon võimaldab üksteisele raha eest (1 dollar tükk) saata väikeseid ikoone. Ühe tasuta kingituse saavad kõik kasutajad registreerumisel.
Turuplats (Marketplace) – see tähendab põhimõtteliselt ostan-müün kuulutusi. Kategooriateks on: Müük, eluase, tööhõive jm. Kuulutusi saab riputada kas „mul on olemas“ või „mul on tarvis“ formaadis.
Staatus – saab teada anda „Millest sa mõtled ?“
Sündmused (Events) – saab teada anda tulevastest sündmustest.
Võrgustikud ja rühmad - Kasutajana on võimalik moodustada ligi 200 rühma lähtudes nt huvidest. Nende rühmadega on võimalik teistel kasutajatel liituda. Näiteks kõik ühe asutuse töötajad on koondunud ühe rühma alla.
Videod - kasutajad saavad enda videoid telefonist FacebookMobile abil üles laadida või kasutada selleks veebikaamera võimalusi
Jututoad –jututuba saavad kasutada ainult sõbralistis olevad inimesed.
Avalik profiilid(Public Profiles) – seda teenust kasutades saavad suhelda näiteks: kuulsused fännidega, ettevõtted reklaamida ning tutvuda klientuuriga.
....iga päevaga mõeldakse juurde uusi rakendusi.
Facebookile rakenduste tegemist on võimalik õppida Stanfordi ülikoolis, kus spetsiaalselt selle jaoks avati 2007 aasta sügisel kursus.
Probleemid
Facebook on viimastel aastatel tekitanud hulga poleemikat. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis, kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara.(vikipeedia)
Inimsuhted
Kaldun arvama, et suhted on valdavalt sõbralikud, kuna võõrastel inimestel puudub isiklikule informatsioonile ligipääs, kuigi „Rohkem kui 100 miljoni Facebooki kasutaja isikuandmed on ühtse failina internetti üles pandud ning andmebaas levib internetis kulutulena." (vikipeedia). Kuigi Facebook on väga populaarne, siiski erivajadustega inimesed ei saa seda kasutada, kuna lehekülg ei vasta Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi ehk W3C standardile, ei läbi ka WAVE, erivajadusteorientatsiooniga validaatorit.
Arvatavasti noored loojad ei ole sellele mõelnud, kuna rajasid lehekülje lähtudes oma huvidest, vajadustest... on arenemisvõimalusi.
Ise suhtlen väga harva läbi arvuti, kuigi on loodud konto Facebook´is. Suhtlen põhiliselt e-maili teel (rohkem ametialased) või siis Skype kaudu(kaugemad head tuttavad, sõbrannad) kuna tahan kuulda häält või n.ö. lobiseda näost näkku.
Allikad:
1. Wikipedia, the free encyclopedia. Facebook.[2010, september 29]
http://en.wikipedia.org/wiki/Facebook
2. Priit Hõbemägi. (2010, oktoober 2). Facebook ehk Mark Zuckerbergi miljardi dollari maailm. Ekspress.[2010, oktoober 4]
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/facebook-ehk-mark-zuckerbergi-miljardi-dollari-maailm.d?id=33515733
3.Vikipeedia. Facebook. [2010, september 28].
http://www.et.wikipedia.org/wiki/Facebook
teisipäev, 28. september 2010
esmaspäev, 27. september 2010
Ül. 5 Ligipääsetav Internet
Analüüsin oma kursusekaaslase Ene Noormaa kodulehte, mis asub aadressil http://www.hot.ee/ene753/ (dok.tüüp XHTML 1.1).
Plussid ja miinuseid puuetega inimestele ligipääsetavuse aspektist:
1. Leht valideerub standardseks HTMLiks.
2. Kõik põhikomponendid(päis, keha jne.) on paigas.
3. Värvigamma on piisavalt kontrastne, kuigi eelistan heledamat pigem isegi valget tausta.
4. Videoklipp oleks võinud olla varustatud alternatiivteabega.
5. Viidete tekstid on arusaadavad.
6. Lehekülg vastab Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi ehk W3C standardile(http://validator.w3.org./), kuigi CSS validaator leidis 5 viga.
7. Koduleht on piisavalt informatiivne.
8. Koduleht läbis ka WAVE, erivajadusteorientatsiooniga validaatori(http://wave.webaim.org/).
Kui tahta lõpuni kindel olla, võib alati paluda oma veebilehte testida erinevate puuetega inimestel endil- kuna nad teavad, et see on nende endi huvides, ollakse kindlasti nõus aitama(K. Kikkas, 2009).
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Ligipääsetav Intrnet. [2010, september 26]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet
Plussid ja miinuseid puuetega inimestele ligipääsetavuse aspektist:
1. Leht valideerub standardseks HTMLiks.
2. Kõik põhikomponendid(päis, keha jne.) on paigas.
3. Värvigamma on piisavalt kontrastne, kuigi eelistan heledamat pigem isegi valget tausta.
4. Videoklipp oleks võinud olla varustatud alternatiivteabega.
5. Viidete tekstid on arusaadavad.
6. Lehekülg vastab Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi ehk W3C standardile(http://validator.w3.org./), kuigi CSS validaator leidis 5 viga.
7. Koduleht on piisavalt informatiivne.
8. Koduleht läbis ka WAVE, erivajadusteorientatsiooniga validaatori(http://wave.webaim.org/).
Kui tahta lõpuni kindel olla, võib alati paluda oma veebilehte testida erinevate puuetega inimestel endil- kuna nad teavad, et see on nende endi huvides, ollakse kindlasti nõus aitama(K. Kikkas, 2009).
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Ligipääsetav Intrnet. [2010, september 26]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet
esmaspäev, 20. september 2010
Ül. 4 Tugitehnoloogia
Sageli on puudega arvutikasutajad ühe olulise dilemma ees- kas kasutada spetsiaalset puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või üritada toime tulla laiatarbevahenditega? Erilahendus (näiteks eriklaviatuur) võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse – see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Üldine põhimõte on järgmine: kui inimesel on säilinud mistahes kontrollitav funktsioon, saab seda arvutiga töötamiseks kasutada. (Kikkas, 2009).
Tugitehnoloogia (inglise keeles "assistive technology") on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas.
Valisin tugitehnoloogiatooted, mis on mõeldud liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimestele. Oma töös võrdlen tavaseadmeid ja erikujulisi seadmeid- klaviatuure.
Tavalised sisestusvahendid ja erivõtted ning tavaseadmete kohandamine.
• Asukoha muutmine.
Kui arvutit ei suudeta kasutada tema tavalises tööasendis, näiteks kui inimene ei suuda piisavalt kontrollida sõrmede tööd aga haaramise kontroll on olemas, saab ta kasutada tavalist pastakat või puupulka kombineerides seda eriklaviatuuriga, sageli piisab aga ka tavalisest. Pulka saab inimene hoida vastavalt puudele kas käes, suus või siis otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatuna - vastavalt sellele paigutatakse ka klaviatuur. Üheks lihtsamaks variandiks ongi klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või kasutajale sobiva nurga all, tema näo lähedusse. Nagu juba öeldud sai võib piisata ka tavalisest puupulgast, kuid on olemas ka erinevaid spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud sisestuspulki näiteks keelega juhitavate lisafunktsioonidega.
Klaviatuuri asukoha muutmisest on veel kasu inimestel, kellel on jalgadega lihtsam klaviatuuriga töötada kui kätega, sageli piisab siis vaid pikema juhtmega tavaklaviatuurist, kuid on olemas ka spetsiaalsed klaviatuurid.
• Tavaklaviatuuri kohandamine.
Kui ei saa kasutada standardset klaviatuuri, piisab teinekord selle küllalt tühisest muutmisest. Seda võimaldavad enamik tänapäevased operatsioonisüsteemid, mis sisaldavad utiile, mis lisavad klaviatuurile hulga väikeseid , kuid tarvilikke lisandusi (algselt olid need saadaval eraldi lisapakettidena nagu AccessDOS ja Access Utilities for Windows, hiljem integreeriti need süsteemiga).
Utiilid, mis on ühel või teisel kujul olemas nii tänases Windowsis, Linuxis kui MacOSis:
Erikujulised seadmed.
Kui kasutajatele mõeldud abivahendid ja nende kohandamine puudele vastavaks ei ole võimalik, siis võetakse kasutusele erivahendid. Mõned tähtsamad erikujulised klaviatuurid.
• Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu, selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale.
• Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
• Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet.
• Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.
• Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (ingl. k. concept keyboard), tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Liikumispuudega inimesele võib selline lahendus oluliselt suurendada töökiirust juhul kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud. (Kikkas, 2009).
Kokkuvõte:
Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama, kuna alati polegi see võimalik.
Kohandatud klaviatuuride plussiks on nende kerge kättesaadavus. On võimalik operatsioonisüsteeme vastavalt vajadusele seadistada (utiilid). Sellised lahendused on odavamad kui spetsiaalsed seadmed.
On aga kindlasti neidki olukordi, kus erilahenduse kasutamine on ainuvõimalik.
Erilahendusega klaviatuurid on tavaliselt disainitud puude eriärasusi arvestades ja seega peaks ideaalis igale puude tüübile mingi erilahendus võimalik olema. Negatiivsemaks küljeks on erilahenduse hind. Eritehnoloogia on enamasti üsna kallis ja Eestis on esialgu veel selle rahastamine lünklik.
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Tugitehnoloogia. [2010, september 19]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
Tugitehnoloogia (inglise keeles "assistive technology") on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas.
Valisin tugitehnoloogiatooted, mis on mõeldud liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimestele. Oma töös võrdlen tavaseadmeid ja erikujulisi seadmeid- klaviatuure.
Tavalised sisestusvahendid ja erivõtted ning tavaseadmete kohandamine.
• Asukoha muutmine.
Kui arvutit ei suudeta kasutada tema tavalises tööasendis, näiteks kui inimene ei suuda piisavalt kontrollida sõrmede tööd aga haaramise kontroll on olemas, saab ta kasutada tavalist pastakat või puupulka kombineerides seda eriklaviatuuriga, sageli piisab aga ka tavalisest. Pulka saab inimene hoida vastavalt puudele kas käes, suus või siis otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatuna - vastavalt sellele paigutatakse ka klaviatuur. Üheks lihtsamaks variandiks ongi klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või kasutajale sobiva nurga all, tema näo lähedusse. Nagu juba öeldud sai võib piisata ka tavalisest puupulgast, kuid on olemas ka erinevaid spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud sisestuspulki näiteks keelega juhitavate lisafunktsioonidega.
Klaviatuuri asukoha muutmisest on veel kasu inimestel, kellel on jalgadega lihtsam klaviatuuriga töötada kui kätega, sageli piisab siis vaid pikema juhtmega tavaklaviatuurist, kuid on olemas ka spetsiaalsed klaviatuurid.
• Tavaklaviatuuri kohandamine.
Kui ei saa kasutada standardset klaviatuuri, piisab teinekord selle küllalt tühisest muutmisest. Seda võimaldavad enamik tänapäevased operatsioonisüsteemid, mis sisaldavad utiile, mis lisavad klaviatuurile hulga väikeseid , kuid tarvilikke lisandusi (algselt olid need saadaval eraldi lisapakettidena nagu AccessDOS ja Access Utilities for Windows, hiljem integreeriti need süsteemiga).
Utiilid, mis on ühel või teisel kujul olemas nii tänases Windowsis, Linuxis kui MacOSis:
- • StickyKeys võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega, eriti vajalik on see kasutajatele kes töötavad ühe käe või sõrmega, samuti sisestuspulga kasutajatele.
- • RepeatKeys muudab klaviatuuri reaktsiooniaega või lülitab kordusmehhanismi täiesti välja, asendamatu kasutajatele kes on aeglase reaktsiooniga, sest kui klahvi liiga kaua all hoitakse ja käivitub selle kordusmehhanism.
- • SlowKeys kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida.
- • Klaviatuuriemulaator on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil – lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp).
Erikujulised seadmed.
Kui kasutajatele mõeldud abivahendid ja nende kohandamine puudele vastavaks ei ole võimalik, siis võetakse kasutusele erivahendid. Mõned tähtsamad erikujulised klaviatuurid.
• Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu, selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale.
• Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
• Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet.
• Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.
• Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (ingl. k. concept keyboard), tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Liikumispuudega inimesele võib selline lahendus oluliselt suurendada töökiirust juhul kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud. (Kikkas, 2009).
Kokkuvõte:
Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama, kuna alati polegi see võimalik.
Kohandatud klaviatuuride plussiks on nende kerge kättesaadavus. On võimalik operatsioonisüsteeme vastavalt vajadusele seadistada (utiilid). Sellised lahendused on odavamad kui spetsiaalsed seadmed.
On aga kindlasti neidki olukordi, kus erilahenduse kasutamine on ainuvõimalik.
Erilahendusega klaviatuurid on tavaliselt disainitud puude eriärasusi arvestades ja seega peaks ideaalis igale puude tüübile mingi erilahendus võimalik olema. Negatiivsemaks küljeks on erilahenduse hind. Eritehnoloogia on enamasti üsna kallis ja Eestis on esialgu veel selle rahastamine lünklik.
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Tugitehnoloogia. [2010, september 19]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
neljapäev, 9. september 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)