Tugitehnoloogia (inglise keeles "assistive technology") on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas.
Valisin tugitehnoloogiatooted, mis on mõeldud liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimestele. Oma töös võrdlen tavaseadmeid ja erikujulisi seadmeid- klaviatuure.
Tavalised sisestusvahendid ja erivõtted ning tavaseadmete kohandamine.
• Asukoha muutmine.
Kui arvutit ei suudeta kasutada tema tavalises tööasendis, näiteks kui inimene ei suuda piisavalt kontrollida sõrmede tööd aga haaramise kontroll on olemas, saab ta kasutada tavalist pastakat või puupulka kombineerides seda eriklaviatuuriga, sageli piisab aga ka tavalisest. Pulka saab inimene hoida vastavalt puudele kas käes, suus või siis otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatuna - vastavalt sellele paigutatakse ka klaviatuur. Üheks lihtsamaks variandiks ongi klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või kasutajale sobiva nurga all, tema näo lähedusse. Nagu juba öeldud sai võib piisata ka tavalisest puupulgast, kuid on olemas ka erinevaid spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud sisestuspulki näiteks keelega juhitavate lisafunktsioonidega.
Klaviatuuri asukoha muutmisest on veel kasu inimestel, kellel on jalgadega lihtsam klaviatuuriga töötada kui kätega, sageli piisab siis vaid pikema juhtmega tavaklaviatuurist, kuid on olemas ka spetsiaalsed klaviatuurid.
• Tavaklaviatuuri kohandamine.
Kui ei saa kasutada standardset klaviatuuri, piisab teinekord selle küllalt tühisest muutmisest. Seda võimaldavad enamik tänapäevased operatsioonisüsteemid, mis sisaldavad utiile, mis lisavad klaviatuurile hulga väikeseid , kuid tarvilikke lisandusi (algselt olid need saadaval eraldi lisapakettidena nagu AccessDOS ja Access Utilities for Windows, hiljem integreeriti need süsteemiga).
Utiilid, mis on ühel või teisel kujul olemas nii tänases Windowsis, Linuxis kui MacOSis:
- • StickyKeys võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega, eriti vajalik on see kasutajatele kes töötavad ühe käe või sõrmega, samuti sisestuspulga kasutajatele.
- • RepeatKeys muudab klaviatuuri reaktsiooniaega või lülitab kordusmehhanismi täiesti välja, asendamatu kasutajatele kes on aeglase reaktsiooniga, sest kui klahvi liiga kaua all hoitakse ja käivitub selle kordusmehhanism.
- • SlowKeys kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida.
- • Klaviatuuriemulaator on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil – lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp).
Erikujulised seadmed.
Kui kasutajatele mõeldud abivahendid ja nende kohandamine puudele vastavaks ei ole võimalik, siis võetakse kasutusele erivahendid. Mõned tähtsamad erikujulised klaviatuurid.
• Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu, selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale.
• Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
• Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet.
• Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.
• Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (ingl. k. concept keyboard), tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Liikumispuudega inimesele võib selline lahendus oluliselt suurendada töökiirust juhul kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud. (Kikkas, 2009).
Kokkuvõte:
Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama, kuna alati polegi see võimalik.
Kohandatud klaviatuuride plussiks on nende kerge kättesaadavus. On võimalik operatsioonisüsteeme vastavalt vajadusele seadistada (utiilid). Sellised lahendused on odavamad kui spetsiaalsed seadmed.
On aga kindlasti neidki olukordi, kus erilahenduse kasutamine on ainuvõimalik.
Erilahendusega klaviatuurid on tavaliselt disainitud puude eriärasusi arvestades ja seega peaks ideaalis igale puude tüübile mingi erilahendus võimalik olema. Negatiivsemaks küljeks on erilahenduse hind. Eritehnoloogia on enamasti üsna kallis ja Eestis on esialgu veel selle rahastamine lünklik.
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Tugitehnoloogia. [2010, september 19]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
Olete teinud kena ülevaate, esitlenud omi seisukohti ja viitanud korrektselt. Edaspidi oleks tore, kui viitate teistelegi lugemismaterjadele kui ainult kursuse tekstile.
VastaKustuta