Eneseanalüüs- kokkuvõte.
Kursuselt sain palju teadmisi ja mõtteid. Minu maailmapilt on avaram ja oskan näha asju erinevate nurkade alt.
Tänu kohustuslikele ülesannetele tutvusin huvitavate, mitmekülgselt harivate artiklitega, mida ise ajaviiteks uurinud ei oleks.
Kui võimalus avaneb, võtan kindlasti osa sellelaadsest kursusest, küll mitte(kindlasti või siis mine tea...) e- õppena. See oli üsna kurnav ja aeganõudev, kuna teadmised olid väga puudulikud.
Sain hakkama üsna keerulise asjaga- koduleht. Mitte küll omapäi, vajasin lisakonsultatsiooni.
Olen nüüd targem kui enne, on aimu millest jutt ning mida see endast kujutab. Kuigi uue kodulehe tegemisel pean näpuga järge ajama, et ei upuks vigadesse. Orienteerun nüüd mingil määral ka IT terminoloogias.
Pean tõdema, et ka aastad teevad oma töö. Ei ole enam see, kes keskkooli ajal, kui tegin nii muusika kui mänguprogramme personaalarvutisse Agat aga lugedes inimestest, kel, ...siis häbi mul olgu, et virisen.
Kuid tahe toime tulla oli tugev, eks see aitas õppida ja raskustest üle saada ning nagu vanarahvaski tavatses öelda " kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest" või siis "julge pealehakkamine on pool võitu"...
Ning küsimusele, miks oli see õppimine hea või vajalik mulle, vastan- lähtun järgnevast: "Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis."
esmaspäev, 18. oktoober 2010
teisipäev, 28. september 2010
Ül. 6 Võrgusuhtluse eripärad
Kirjeldan kogukonda Facebook, mis loodi 4. veebruaril 2004 aastal.
Facebook on suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslikult Facebook, Inc. Lehekülje kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke lehekülgi, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi.
Ajalugu
Facebooki rajas Mark Zuckerberk koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest.
Facebooki idee on lihtne. Zuckerbergi veebikülg annab vahendid oma sõpradega suhtlemiseks ning nende informeerimiseks, mida sa parajasti teed. Varasemad sotsiaalvõrgustikud, nagu MySpace ja Friendster, olid liiga keerulised kasutada ja mõeldud peamiselt võõrastega suhtlemiseks, Facebook aga oma tegelike sõpradega sidepidamiseks. Umbes nagu elektrooniline seltskonnapäevik ja eneseväljendamise vahend.
Täna on Facebook ainult kuus aastat vana, kuid sellel on rohkem kui 500 miljonit kasutajat kogu maailmas. Facebooki loojast on tehtud film “Sotsiaalvõrgustik”, mis esilinastub New Yorgi filmifestivalil 15. oktoobril. 2010. Facebooki juhid olevat väga õnnetud selle pärast, et Zuckerbergi kujutatakse võimuahne manipuleerijana. Film räägib loo Zuckerbergi kursusekaaslase Eduardo Saverini, Harvardi matemaatikust imelapse pilgu läbi.
2008. aastal läks Facebook mööda MySpace’ist kui maailma suurim sotsiaalvõrgustik. 2009. aastal tegutses see juba 27 riigis.
Zuckerbergi eesmärk on luua ja valitseda teistmoodi internetti. Google ja teised otsimootorid indekseerivad veebi, kuid Zuckerberg arvates on “suurem osa sellest infost, millest me hoolime, meie peades. Ning seda ei saa ju indekseerida.”
Zuckerberg unistab, et Facebookist saaks praktiliselt iga elektroonilise vahendi põhiosa. Näiteks kui lülitad sisse teleri, siis näed, et kakskümmend su sõpra vaatab parajasti “Kättemaksukontorit” või et su vanemad salvestasid just “Õnne 13” viimase osa. Ostad uue telefoni, sisestad oma andmed – ning kõik sinu sõbrad ning võib-olla ka kohad, mida nad on äsja külastanud, on su telefonis olemas.
Et see plaan õnnestuks, peavad kasutajad üha rohkem oma privaatsusest Facebooki ja selle partnerite huvides loobuma. Möödunud aasta lõpul muutis Facebook privaatsuspoliitikat. Kui kasutaja ei viitsi jännata keeruliste privaatsussätetega, siis saab üha suurem hulk tema isiklikku informatsiooni – näiteks nimi, sugu, fotod, sõprade nimekiri – juba vaikimisi avalikuks. -Zuckerberg oli teatanud seejuures, et privaatsus on “arenev sotsiaalne norm”.
Aga võib-olla see ei olegi tema kõige suurem probleem. Üha enam kõlab hääli, et Facebookist on saanud “200kilone kultuurigorilla”, kes võib endale lubada ükskõik mida ning mis lömastab igasuguse konkurentsi.
Ehkki Facebook oli algul mõeldud vaid Harvardis kasutamiseks, levis see kiiremini, kui Mark või tema toakaaslased olid arvanud.(Hõbemägi, 2010).
Rakendused
Nagu eelnevalt täheldatud, on Facebook`i kasutajatel võimalik lisada sõpru, saata sõnumeid, kirjutada oma profiili teateid enda kohta, vastata küsitlustele, lisada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda erinevate võrgustikega.
Liitumine on tasuta. Kasutaja saab määrata oma profiili kas privaatseks (nii on ta näha vaid tema poolt lubatud kasutajatele) või avalikuks (siis on võimalik ka teistel näha teda kui ka tema sõpru, samas täpsemat infot saab näha vaid juhul kui oled end sõbraks lisanud). Suurimaks erinevuseks on: avalikke profiile saab blokeerida mistahes kasutaja, kuid privaatseid profiile mitte.
Facebook kasutab vaid teksti ning profiili välimust ei ole võimalik muuta, kõigil kasutajatel on sama kujundus. Samas on aga Facebookil palju erinevaid funktsioone, mis korvavad selle puuduse näiteks:
Fotod –nagu teisteski fotoportaalides saab siin üles panna enda fotosid, neid albumitesse jagada, oma sõpru piltidel ära märkida. Erinevuseks on vaid see, et fotode arv ei ole limiteeritud.
Sein (Wall) – sein asub iga kasutaja profiilis, seina on võimalik näha kõigil, kes on kasutaja sõbrad, seinale postitavale sõnumile on võimalik lisada ka manuseid.
Kirjastaja (Publisher) – peamiseks funktsiooniks on postitada teavet ja sõnumeid, mis ilmuvad kasutaja Seinale (Wall), samuti kasutaja sõprade Seinale.
Uudistevoog (News Feed) - ehk kasutaja Seinale kuvatakse kõik see, mis tema sõbrad teevad ja vastupidi.
Märkmed (Notes) - see on blogimise funktsioon, mis võimaldab sildistamist ja piltide põimist tekstiga. Vajaduse korral on võimalik blogi importida sellistel lehtedelt nagu Blogger, Xanga, jmt.
Kingitused (Gifts) - see funktsioon võimaldab üksteisele raha eest (1 dollar tükk) saata väikeseid ikoone. Ühe tasuta kingituse saavad kõik kasutajad registreerumisel.
Turuplats (Marketplace) – see tähendab põhimõtteliselt ostan-müün kuulutusi. Kategooriateks on: Müük, eluase, tööhõive jm. Kuulutusi saab riputada kas „mul on olemas“ või „mul on tarvis“ formaadis.
Staatus – saab teada anda „Millest sa mõtled ?“
Sündmused (Events) – saab teada anda tulevastest sündmustest.
Võrgustikud ja rühmad - Kasutajana on võimalik moodustada ligi 200 rühma lähtudes nt huvidest. Nende rühmadega on võimalik teistel kasutajatel liituda. Näiteks kõik ühe asutuse töötajad on koondunud ühe rühma alla.
Videod - kasutajad saavad enda videoid telefonist FacebookMobile abil üles laadida või kasutada selleks veebikaamera võimalusi
Jututoad –jututuba saavad kasutada ainult sõbralistis olevad inimesed.
Avalik profiilid(Public Profiles) – seda teenust kasutades saavad suhelda näiteks: kuulsused fännidega, ettevõtted reklaamida ning tutvuda klientuuriga.
....iga päevaga mõeldakse juurde uusi rakendusi.
Facebookile rakenduste tegemist on võimalik õppida Stanfordi ülikoolis, kus spetsiaalselt selle jaoks avati 2007 aasta sügisel kursus.
Probleemid
Facebook on viimastel aastatel tekitanud hulga poleemikat. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis, kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara.(vikipeedia)
Inimsuhted
Kaldun arvama, et suhted on valdavalt sõbralikud, kuna võõrastel inimestel puudub isiklikule informatsioonile ligipääs, kuigi „Rohkem kui 100 miljoni Facebooki kasutaja isikuandmed on ühtse failina internetti üles pandud ning andmebaas levib internetis kulutulena." (vikipeedia). Kuigi Facebook on väga populaarne, siiski erivajadustega inimesed ei saa seda kasutada, kuna lehekülg ei vasta Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi ehk W3C standardile, ei läbi ka WAVE, erivajadusteorientatsiooniga validaatorit.
Arvatavasti noored loojad ei ole sellele mõelnud, kuna rajasid lehekülje lähtudes oma huvidest, vajadustest... on arenemisvõimalusi.
Ise suhtlen väga harva läbi arvuti, kuigi on loodud konto Facebook´is. Suhtlen põhiliselt e-maili teel (rohkem ametialased) või siis Skype kaudu(kaugemad head tuttavad, sõbrannad) kuna tahan kuulda häält või n.ö. lobiseda näost näkku.
Allikad:
1. Wikipedia, the free encyclopedia. Facebook.[2010, september 29]
http://en.wikipedia.org/wiki/Facebook
2. Priit Hõbemägi. (2010, oktoober 2). Facebook ehk Mark Zuckerbergi miljardi dollari maailm. Ekspress.[2010, oktoober 4]
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/facebook-ehk-mark-zuckerbergi-miljardi-dollari-maailm.d?id=33515733
3.Vikipeedia. Facebook. [2010, september 28].
http://www.et.wikipedia.org/wiki/Facebook
Facebook on suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslikult Facebook, Inc. Lehekülje kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke lehekülgi, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi.
Ajalugu
Facebooki rajas Mark Zuckerberk koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest.
Facebooki idee on lihtne. Zuckerbergi veebikülg annab vahendid oma sõpradega suhtlemiseks ning nende informeerimiseks, mida sa parajasti teed. Varasemad sotsiaalvõrgustikud, nagu MySpace ja Friendster, olid liiga keerulised kasutada ja mõeldud peamiselt võõrastega suhtlemiseks, Facebook aga oma tegelike sõpradega sidepidamiseks. Umbes nagu elektrooniline seltskonnapäevik ja eneseväljendamise vahend.
Täna on Facebook ainult kuus aastat vana, kuid sellel on rohkem kui 500 miljonit kasutajat kogu maailmas. Facebooki loojast on tehtud film “Sotsiaalvõrgustik”, mis esilinastub New Yorgi filmifestivalil 15. oktoobril. 2010. Facebooki juhid olevat väga õnnetud selle pärast, et Zuckerbergi kujutatakse võimuahne manipuleerijana. Film räägib loo Zuckerbergi kursusekaaslase Eduardo Saverini, Harvardi matemaatikust imelapse pilgu läbi.
2008. aastal läks Facebook mööda MySpace’ist kui maailma suurim sotsiaalvõrgustik. 2009. aastal tegutses see juba 27 riigis.
Zuckerbergi eesmärk on luua ja valitseda teistmoodi internetti. Google ja teised otsimootorid indekseerivad veebi, kuid Zuckerberg arvates on “suurem osa sellest infost, millest me hoolime, meie peades. Ning seda ei saa ju indekseerida.”
Zuckerberg unistab, et Facebookist saaks praktiliselt iga elektroonilise vahendi põhiosa. Näiteks kui lülitad sisse teleri, siis näed, et kakskümmend su sõpra vaatab parajasti “Kättemaksukontorit” või et su vanemad salvestasid just “Õnne 13” viimase osa. Ostad uue telefoni, sisestad oma andmed – ning kõik sinu sõbrad ning võib-olla ka kohad, mida nad on äsja külastanud, on su telefonis olemas.
Et see plaan õnnestuks, peavad kasutajad üha rohkem oma privaatsusest Facebooki ja selle partnerite huvides loobuma. Möödunud aasta lõpul muutis Facebook privaatsuspoliitikat. Kui kasutaja ei viitsi jännata keeruliste privaatsussätetega, siis saab üha suurem hulk tema isiklikku informatsiooni – näiteks nimi, sugu, fotod, sõprade nimekiri – juba vaikimisi avalikuks. -Zuckerberg oli teatanud seejuures, et privaatsus on “arenev sotsiaalne norm”.
Aga võib-olla see ei olegi tema kõige suurem probleem. Üha enam kõlab hääli, et Facebookist on saanud “200kilone kultuurigorilla”, kes võib endale lubada ükskõik mida ning mis lömastab igasuguse konkurentsi.
Ehkki Facebook oli algul mõeldud vaid Harvardis kasutamiseks, levis see kiiremini, kui Mark või tema toakaaslased olid arvanud.(Hõbemägi, 2010).
Rakendused
Nagu eelnevalt täheldatud, on Facebook`i kasutajatel võimalik lisada sõpru, saata sõnumeid, kirjutada oma profiili teateid enda kohta, vastata küsitlustele, lisada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda erinevate võrgustikega.
Liitumine on tasuta. Kasutaja saab määrata oma profiili kas privaatseks (nii on ta näha vaid tema poolt lubatud kasutajatele) või avalikuks (siis on võimalik ka teistel näha teda kui ka tema sõpru, samas täpsemat infot saab näha vaid juhul kui oled end sõbraks lisanud). Suurimaks erinevuseks on: avalikke profiile saab blokeerida mistahes kasutaja, kuid privaatseid profiile mitte.
Facebook kasutab vaid teksti ning profiili välimust ei ole võimalik muuta, kõigil kasutajatel on sama kujundus. Samas on aga Facebookil palju erinevaid funktsioone, mis korvavad selle puuduse näiteks:
Fotod –nagu teisteski fotoportaalides saab siin üles panna enda fotosid, neid albumitesse jagada, oma sõpru piltidel ära märkida. Erinevuseks on vaid see, et fotode arv ei ole limiteeritud.
Sein (Wall) – sein asub iga kasutaja profiilis, seina on võimalik näha kõigil, kes on kasutaja sõbrad, seinale postitavale sõnumile on võimalik lisada ka manuseid.
Kirjastaja (Publisher) – peamiseks funktsiooniks on postitada teavet ja sõnumeid, mis ilmuvad kasutaja Seinale (Wall), samuti kasutaja sõprade Seinale.
Uudistevoog (News Feed) - ehk kasutaja Seinale kuvatakse kõik see, mis tema sõbrad teevad ja vastupidi.
Märkmed (Notes) - see on blogimise funktsioon, mis võimaldab sildistamist ja piltide põimist tekstiga. Vajaduse korral on võimalik blogi importida sellistel lehtedelt nagu Blogger, Xanga, jmt.
Kingitused (Gifts) - see funktsioon võimaldab üksteisele raha eest (1 dollar tükk) saata väikeseid ikoone. Ühe tasuta kingituse saavad kõik kasutajad registreerumisel.
Turuplats (Marketplace) – see tähendab põhimõtteliselt ostan-müün kuulutusi. Kategooriateks on: Müük, eluase, tööhõive jm. Kuulutusi saab riputada kas „mul on olemas“ või „mul on tarvis“ formaadis.
Staatus – saab teada anda „Millest sa mõtled ?“
Sündmused (Events) – saab teada anda tulevastest sündmustest.
Võrgustikud ja rühmad - Kasutajana on võimalik moodustada ligi 200 rühma lähtudes nt huvidest. Nende rühmadega on võimalik teistel kasutajatel liituda. Näiteks kõik ühe asutuse töötajad on koondunud ühe rühma alla.
Videod - kasutajad saavad enda videoid telefonist FacebookMobile abil üles laadida või kasutada selleks veebikaamera võimalusi
Jututoad –jututuba saavad kasutada ainult sõbralistis olevad inimesed.
Avalik profiilid(Public Profiles) – seda teenust kasutades saavad suhelda näiteks: kuulsused fännidega, ettevõtted reklaamida ning tutvuda klientuuriga.
....iga päevaga mõeldakse juurde uusi rakendusi.
Facebookile rakenduste tegemist on võimalik õppida Stanfordi ülikoolis, kus spetsiaalselt selle jaoks avati 2007 aasta sügisel kursus.
Probleemid
Facebook on viimastel aastatel tekitanud hulga poleemikat. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis, kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara.(vikipeedia)
Inimsuhted
Kaldun arvama, et suhted on valdavalt sõbralikud, kuna võõrastel inimestel puudub isiklikule informatsioonile ligipääs, kuigi „Rohkem kui 100 miljoni Facebooki kasutaja isikuandmed on ühtse failina internetti üles pandud ning andmebaas levib internetis kulutulena." (vikipeedia). Kuigi Facebook on väga populaarne, siiski erivajadustega inimesed ei saa seda kasutada, kuna lehekülg ei vasta Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi ehk W3C standardile, ei läbi ka WAVE, erivajadusteorientatsiooniga validaatorit.
Arvatavasti noored loojad ei ole sellele mõelnud, kuna rajasid lehekülje lähtudes oma huvidest, vajadustest... on arenemisvõimalusi.
Ise suhtlen väga harva läbi arvuti, kuigi on loodud konto Facebook´is. Suhtlen põhiliselt e-maili teel (rohkem ametialased) või siis Skype kaudu(kaugemad head tuttavad, sõbrannad) kuna tahan kuulda häält või n.ö. lobiseda näost näkku.
Allikad:
1. Wikipedia, the free encyclopedia. Facebook.[2010, september 29]
http://en.wikipedia.org/wiki/Facebook
2. Priit Hõbemägi. (2010, oktoober 2). Facebook ehk Mark Zuckerbergi miljardi dollari maailm. Ekspress.[2010, oktoober 4]
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/facebook-ehk-mark-zuckerbergi-miljardi-dollari-maailm.d?id=33515733
3.Vikipeedia. Facebook. [2010, september 28].
http://www.et.wikipedia.org/wiki/Facebook
esmaspäev, 27. september 2010
Ül. 5 Ligipääsetav Internet
Analüüsin oma kursusekaaslase Ene Noormaa kodulehte, mis asub aadressil http://www.hot.ee/ene753/ (dok.tüüp XHTML 1.1).
Plussid ja miinuseid puuetega inimestele ligipääsetavuse aspektist:
1. Leht valideerub standardseks HTMLiks.
2. Kõik põhikomponendid(päis, keha jne.) on paigas.
3. Värvigamma on piisavalt kontrastne, kuigi eelistan heledamat pigem isegi valget tausta.
4. Videoklipp oleks võinud olla varustatud alternatiivteabega.
5. Viidete tekstid on arusaadavad.
6. Lehekülg vastab Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi ehk W3C standardile(http://validator.w3.org./), kuigi CSS validaator leidis 5 viga.
7. Koduleht on piisavalt informatiivne.
8. Koduleht läbis ka WAVE, erivajadusteorientatsiooniga validaatori(http://wave.webaim.org/).
Kui tahta lõpuni kindel olla, võib alati paluda oma veebilehte testida erinevate puuetega inimestel endil- kuna nad teavad, et see on nende endi huvides, ollakse kindlasti nõus aitama(K. Kikkas, 2009).
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Ligipääsetav Intrnet. [2010, september 26]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet
Plussid ja miinuseid puuetega inimestele ligipääsetavuse aspektist:
1. Leht valideerub standardseks HTMLiks.
2. Kõik põhikomponendid(päis, keha jne.) on paigas.
3. Värvigamma on piisavalt kontrastne, kuigi eelistan heledamat pigem isegi valget tausta.
4. Videoklipp oleks võinud olla varustatud alternatiivteabega.
5. Viidete tekstid on arusaadavad.
6. Lehekülg vastab Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi ehk W3C standardile(http://validator.w3.org./), kuigi CSS validaator leidis 5 viga.
7. Koduleht on piisavalt informatiivne.
8. Koduleht läbis ka WAVE, erivajadusteorientatsiooniga validaatori(http://wave.webaim.org/).
Kui tahta lõpuni kindel olla, võib alati paluda oma veebilehte testida erinevate puuetega inimestel endil- kuna nad teavad, et see on nende endi huvides, ollakse kindlasti nõus aitama(K. Kikkas, 2009).
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Ligipääsetav Intrnet. [2010, september 26]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet
esmaspäev, 20. september 2010
Ül. 4 Tugitehnoloogia
Sageli on puudega arvutikasutajad ühe olulise dilemma ees- kas kasutada spetsiaalset puuetega inimestele mõeldud erilahendusi või üritada toime tulla laiatarbevahenditega? Erilahendus (näiteks eriklaviatuur) võib olla konkreetsel juhul sobivam ja mugavam, samas annab tavalahendus reeglina suurema mobiilsuse – see on enamasti igal pool ühesugune ja inimene ei sõltu konkreetsest seadmest. Üldine põhimõte on järgmine: kui inimesel on säilinud mistahes kontrollitav funktsioon, saab seda arvutiga töötamiseks kasutada. (Kikkas, 2009).
Tugitehnoloogia (inglise keeles "assistive technology") on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas.
Valisin tugitehnoloogiatooted, mis on mõeldud liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimestele. Oma töös võrdlen tavaseadmeid ja erikujulisi seadmeid- klaviatuure.
Tavalised sisestusvahendid ja erivõtted ning tavaseadmete kohandamine.
• Asukoha muutmine.
Kui arvutit ei suudeta kasutada tema tavalises tööasendis, näiteks kui inimene ei suuda piisavalt kontrollida sõrmede tööd aga haaramise kontroll on olemas, saab ta kasutada tavalist pastakat või puupulka kombineerides seda eriklaviatuuriga, sageli piisab aga ka tavalisest. Pulka saab inimene hoida vastavalt puudele kas käes, suus või siis otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatuna - vastavalt sellele paigutatakse ka klaviatuur. Üheks lihtsamaks variandiks ongi klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või kasutajale sobiva nurga all, tema näo lähedusse. Nagu juba öeldud sai võib piisata ka tavalisest puupulgast, kuid on olemas ka erinevaid spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud sisestuspulki näiteks keelega juhitavate lisafunktsioonidega.
Klaviatuuri asukoha muutmisest on veel kasu inimestel, kellel on jalgadega lihtsam klaviatuuriga töötada kui kätega, sageli piisab siis vaid pikema juhtmega tavaklaviatuurist, kuid on olemas ka spetsiaalsed klaviatuurid.
• Tavaklaviatuuri kohandamine.
Kui ei saa kasutada standardset klaviatuuri, piisab teinekord selle küllalt tühisest muutmisest. Seda võimaldavad enamik tänapäevased operatsioonisüsteemid, mis sisaldavad utiile, mis lisavad klaviatuurile hulga väikeseid , kuid tarvilikke lisandusi (algselt olid need saadaval eraldi lisapakettidena nagu AccessDOS ja Access Utilities for Windows, hiljem integreeriti need süsteemiga).
Utiilid, mis on ühel või teisel kujul olemas nii tänases Windowsis, Linuxis kui MacOSis:
Erikujulised seadmed.
Kui kasutajatele mõeldud abivahendid ja nende kohandamine puudele vastavaks ei ole võimalik, siis võetakse kasutusele erivahendid. Mõned tähtsamad erikujulised klaviatuurid.
• Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu, selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale.
• Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
• Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet.
• Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.
• Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (ingl. k. concept keyboard), tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Liikumispuudega inimesele võib selline lahendus oluliselt suurendada töökiirust juhul kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud. (Kikkas, 2009).
Kokkuvõte:
Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama, kuna alati polegi see võimalik.
Kohandatud klaviatuuride plussiks on nende kerge kättesaadavus. On võimalik operatsioonisüsteeme vastavalt vajadusele seadistada (utiilid). Sellised lahendused on odavamad kui spetsiaalsed seadmed.
On aga kindlasti neidki olukordi, kus erilahenduse kasutamine on ainuvõimalik.
Erilahendusega klaviatuurid on tavaliselt disainitud puude eriärasusi arvestades ja seega peaks ideaalis igale puude tüübile mingi erilahendus võimalik olema. Negatiivsemaks küljeks on erilahenduse hind. Eritehnoloogia on enamasti üsna kallis ja Eestis on esialgu veel selle rahastamine lünklik.
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Tugitehnoloogia. [2010, september 19]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
Tugitehnoloogia (inglise keeles "assistive technology") on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas.
Valisin tugitehnoloogiatooted, mis on mõeldud liikumis- ja koordinatsioonipuudega inimestele. Oma töös võrdlen tavaseadmeid ja erikujulisi seadmeid- klaviatuure.
Tavalised sisestusvahendid ja erivõtted ning tavaseadmete kohandamine.
• Asukoha muutmine.
Kui arvutit ei suudeta kasutada tema tavalises tööasendis, näiteks kui inimene ei suuda piisavalt kontrollida sõrmede tööd aga haaramise kontroll on olemas, saab ta kasutada tavalist pastakat või puupulka kombineerides seda eriklaviatuuriga, sageli piisab aga ka tavalisest. Pulka saab inimene hoida vastavalt puudele kas käes, suus või siis otsmikule, rihmaga ümber pea kinnitatuna - vastavalt sellele paigutatakse ka klaviatuur. Üheks lihtsamaks variandiks ongi klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või kasutajale sobiva nurga all, tema näo lähedusse. Nagu juba öeldud sai võib piisata ka tavalisest puupulgast, kuid on olemas ka erinevaid spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud sisestuspulki näiteks keelega juhitavate lisafunktsioonidega.
Klaviatuuri asukoha muutmisest on veel kasu inimestel, kellel on jalgadega lihtsam klaviatuuriga töötada kui kätega, sageli piisab siis vaid pikema juhtmega tavaklaviatuurist, kuid on olemas ka spetsiaalsed klaviatuurid.
• Tavaklaviatuuri kohandamine.
Kui ei saa kasutada standardset klaviatuuri, piisab teinekord selle küllalt tühisest muutmisest. Seda võimaldavad enamik tänapäevased operatsioonisüsteemid, mis sisaldavad utiile, mis lisavad klaviatuurile hulga väikeseid , kuid tarvilikke lisandusi (algselt olid need saadaval eraldi lisapakettidena nagu AccessDOS ja Access Utilities for Windows, hiljem integreeriti need süsteemiga).
Utiilid, mis on ühel või teisel kujul olemas nii tänases Windowsis, Linuxis kui MacOSis:
- • StickyKeys võimaldab asendada klahvikombinatsioonid vastavate klahvide järjestikulise vajutamisega, eriti vajalik on see kasutajatele kes töötavad ühe käe või sõrmega, samuti sisestuspulga kasutajatele.
- • RepeatKeys muudab klaviatuuri reaktsiooniaega või lülitab kordusmehhanismi täiesti välja, asendamatu kasutajatele kes on aeglase reaktsiooniga, sest kui klahvi liiga kaua all hoitakse ja käivitub selle kordusmehhanism.
- • SlowKeys kergendab klaviatuuri kasutamist koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. SlowKeys viivitab klahvide mõjumahakkamist, mistõttu tuleb iga klahvi hetkeks all hoida.
- • Klaviatuuriemulaator on tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades (lüliti abil – lülitina võib toimida ka tavaklaviatuuri mingi klahv või hiirenupp).
Erikujulised seadmed.
Kui kasutajatele mõeldud abivahendid ja nende kohandamine puudele vastavaks ei ole võimalik, siis võetakse kasutusele erivahendid. Mõned tähtsamad erikujulised klaviatuurid.
• Membraanklaviatuur sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu, selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale.
• Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
• Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet.
• Muud erikujulised klaviatuurid võivad olla näiteks tiheda klahvimaatriksi kujulised (ilma vahedeta; sobib eriti hästi sisestuspulga kasutajale), erineva klahvipaigutusega (näiteks ühe- või mõlemakäelised õõnesklaviatuurid) jpm.
• Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur (ingl. k. concept keyboard), tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Liikumispuudega inimesele võib selline lahendus oluliselt suurendada töökiirust juhul kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud. (Kikkas, 2009).
Kokkuvõte:
Kui inimene suudab toime tulla tavalahendusega (näiteks kasutada harilikku arvutit), annab see talle suurema mobiilsuse, kuna ei sõltuta erilahendusest. Nii on lihtsam kasutada kohalikke arvuteid näiteks avalikus internetipunktis või lennujaamas, ilma et peaks hakkama sinna enda lisaseadmeid juurde ühendama, kuna alati polegi see võimalik.
Kohandatud klaviatuuride plussiks on nende kerge kättesaadavus. On võimalik operatsioonisüsteeme vastavalt vajadusele seadistada (utiilid). Sellised lahendused on odavamad kui spetsiaalsed seadmed.
On aga kindlasti neidki olukordi, kus erilahenduse kasutamine on ainuvõimalik.
Erilahendusega klaviatuurid on tavaliselt disainitud puude eriärasusi arvestades ja seega peaks ideaalis igale puude tüübile mingi erilahendus võimalik olema. Negatiivsemaks küljeks on erilahenduse hind. Eritehnoloogia on enamasti üsna kallis ja Eestis on esialgu veel selle rahastamine lünklik.
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Tugitehnoloogia. [2010, september 19]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
neljapäev, 9. september 2010
laupäev, 28. august 2010
Ül. 3 IT rollist erivajadustega inimestele
Tänapäeval mängib infotehnoloogia(info automaatse töötluse ja edastuse meetodid ja võtted) inimeste elus suurt rolli.
Arvuti ei ole ainult laia profiiliga abivahend vaid ka õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja ning kui kompensatsioonivahend. Eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks.
Tänapäevas puuetekäsitluse põhiteljeks on aga püüd anda puuetega inimestele piisav ettevalmistus ja luua neile sobivad tingimused osalemaks ühiskonnaelus täisväärtuslike liikmetena- puue ei ole enam piisavaks põhjenduseks inimese inimõigustega mittearvestamiseks. Selle eesmärgi saavutamisel on tehnoloogilistel lahendustel, sealhulgas infotehnoloogial, täita väga oluline osa(K. Kikkas, HEVI loeng, 2009).
Elukvaliteeti ei saa parandada ainult infoühiskonna infrastruktuurile keskendudes, vaid üha tähtsam on tagada teenuste pakkumine internetis, suurendada inimeste teadlikkust ja oskusi ning motivatsiooni neid teenuseid kasutada ning huvi osaleda otsustusprotsessis.
Interneti kui meediakanali paindlikkus on puuetega kasutajate jaoks juba iseenesest suureks plussiks- see on odav, kiire, mitmekülgne infokanal, mis pealegi muutub järjest kättesaadavamaks. Kui füüsiline ligipääs on takistatud, võib internet teatud määral seda kompenseerida, andes võimaluse suhelda, õppida, töötada ja vaba aega veeta(K. Kikkas, HEVI loeng, 2009).
Me vajame inimsuhteid kui toitu, et elada. On selge, et paremgi tehnoloogia ei suuda kompenseerida reaalset ligipääsu ja inimkontakte, kuid ka virtuaalne ligipääs on parem kui mitte midagi.
Toon näiteks Meelis Luksi(38).
Ta räägib värvide keeles kirjutas Urve Tinnuri ajakirjas Tervis Pluss(25. 02. 2007).
Meelis Luksi emal tekkis raseduse ajal reesuskonflikt. Kuna sobiv doonoriveri puudus, tehti lapsele vereülekanne viimasel minutil. Meelisel tekkisid aju liikumiskeskuse püsivad kahjustused.
Meelis näeb välja nagu elurõõmu võrdkuju ning usub, et puudega inimene pole kaugeltki mõttetu ja toetust kerjav invaliid, vaid paljuks suuteline ja õppimisaldis isiksus.
Noor filmitähe naeratusega mees ei saa rääkida ega ise süüa, ometi peab ta end tavaliseks inimeseks, kes on lihtsalt pisut-pisut teistmoodi. Ütlemata sõnad vormib ta kirjaridadesse või jutustab endast maailmale värvide keeles. Ta tõestab ilmselgelt, et enese kuuldavaks tegemiseks pole tarvis hõisata, isegi sosistada mitte. Piisab mõtetest, mille edastamiseks leidub praegusajal mitmeid võimalusi.
Meelis on läbinud TTÜ internetipõhise õppeprogrammi THINK ning tegutseb Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu ametliku veebimeistrina. Oma kõige armsamatega suhtleb Meelis sageli vaid ilmete ja pilkude keeles, ehkki ta leiab, et mõtteid pole võimalik lugeda. Ometi suudab ta selgeks teha, et üksteisest hoolivate kallite inimese sõnad on äratuntavad vaikideski. Meelis elab raudse reegli järgi – elu pole virisemiseks, vaid elamiseks(Urve Tinnuri, Tervis Pluss, 25. 02. 2007).
Meelis(41) on praeguseks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik ning Eesti ainuke jalgadega maaliv mees. Kuna mehe liikumiskeskus ajus on tugevalt kannatadasaanud, siis selle tagajärjel ei kuula Meelise keha tema sõna ja ka rääkimine on tema jaoks võimatu. See ei ole aga takistanud aktiivset Mellat (nii tuntakse teda arvutimaailmas) suhtlemast ega tegutsemast. «Minusugune suudab vahel rohkemgi kui füüsiliselt terve inimene,» arvab ta ise, kuigi ei häbene, et vajab igapäevaste asjadega hakkama saamiseks teiste abi ja toetust. Aga eks lähedaste tuge vajame ju kõik.
Murranguline pööre Meelise ellu saabus kakskümmend viis aastat tagasi, kui ta sattus juhuslikult vaatama filmi samuti liikumisvõimetust Tiia Järvpõllust, kes käte asemel edukalt erinevate tegevuste sooritamiseks hoopis varbaid kasutas. «Proovisin siis ka ja kõik tuli palju paremini välja kui kätega,» toksib mees oma mõtte parema jala varvastega arvutisse.
Meelis õppis ära varvastega kirjutamise ja asus harjutama maalimist. Andekal kunstnikul ei jäänud tulemata ka oma näitused, mida on suure huvi tõttu korraldatud nüüdseks juba paljudes Eesti linnades.
Elatab end ise.
Kümme aastat pärast seda, kui Meelis varvastega maalima asus, õnnestus tal heade sõprade abiga saada Ülemaailmse Suu ja Jalaga Maalivate Kunstike Ühingu liikmekandidaadiks. Sellest ajast alates on ta maalimisega veel järjekindlamalt tegelenud. «Saadan oma maalid Šveitsi, kust need liiguvad üle maailma erinevatele näitustele ning jõuavad kunagi ringiga mulle tagasi,» seletab Meelis. Ühing on mehe elus väga tähtsal kohal, kuna toetab teda üsna korraliku stipendiumiga. Selle raha eest on kunstnik saanud muretseda endale ka arvuti koos kogu vajamineva tehnikaga, mis on tema teine suur kirg. «Enne arvuti saamist oli Meelis ikka vahel üsna kurb,» lisab isa ja meenutab, kuidas üks hea tuttav kunagi nende pere esimese arvutiga uksest sisse sadas. Siis toimuski teine suur positiivne muutus Mella elus. «Tänu arvutile ja internetile saab ta kõigiga suhelda ja ennast tohutult palju teostada,» rõõmustab isa Jaanus. Ema arvates teeb poeg kohati liigagi palju arvuti taga tööd — nimelt haldab ta erinevaid kodulehekülgi ja administreerib kahte netiserverit.
Kuigi interneti kaudu on Meelis saanud endale juurde väga palju uusi sõpru, on tema jaoks siiski kõige suurem «puue» kõnevõime puudumine. Ilma selleta on teiste inimestega vahetu suhtlemine lausa võimatu. «Suhteliselt piinav on tumma mängida, kui mul on kuhjaga mõtteid, mida välja öelda,» kirjutab Meelis.
Olles tänu kunstnikutööle maailmas palju ringi reisinud, teab mees, et mujal on erivajadustega inimestele riigi poolt võimaldatud töövahendid ja võimalused tunduvalt paremad. Näiteks on olemas kõnesünteesi aparaat, mis muudab seadmesse toksitud teksti helikeelseks. Selline arvutiprogramm eestikeelsena on tal küll olemas, kuid rahva seas kasutada pole võimalik.
Lisaks sellele, et ta kunagi ikka arvuti vahendusel rääkima saab hakata, unistab Meelis ka autojuhtimisest. Selleski osas on maailmast väga palju näiteid tuua, kus kogu autojuhtimine on erivajadustega inimeste jaoks spetsiaalselt kohandatud. «Sellised seadmed maksavad aga palju ning ma ei tea, kuidas Eesti ametnikud sellele vaatavad, et minusugune rooli istub,» tõdeb Meelis ja lisab, et nüüd läks ehk juba liiga unistamiseks. «Aga unistamine on ju meeldiv tegevus, ma tegelen sellega kogu aeg,» tõdeb ta hetke pärast. Mõttel on teatavasti aga väga tugev jõud, seega pole imestada, kui mõne aasta pärast Meelise unistused teoks saavad ja ta, maalimisvahendid pakiruumis, mööda Eestit ise autoga ringi vurab.(Epp Reinmets, Naisteleht, 10. 06. 2009).
Võib öelda, et arvuti ja internet mängivad väga suurt rolli inimeste elus ning seda eriti erivajadustega inimeste elus. See on neile suureks abivahendiks, mis aitab suhelda maailmaga ning hankida teadmisi. Samuti on hea tõdeda, et tänapäeval mõeldakse järjest rohkem erivajadustega inimestele ning tehakse kõikvõimalik, et ka neid kaasata tavaühiskonda. Ning nagu on kinnitanud teiste riikide uurimused, seejuures veenvalt: mida varem, intensiivsemalt teenuseid pakutakse, seda vähem tuleb erivajadusega inimese toimetulekut toetada ülejäänud perioodide jooksul.
Kasutatud kirjandus:
www.vedur.ee/puutepunkt/
http://www.kakupesa.net/
http://www.opleht.ee/ Õpetajate leht 03. 07. 08
http://www.naisteleht.ee/
http://www.2.sm.ee/
Arvuti ei ole ainult laia profiiliga abivahend vaid ka õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja ning kui kompensatsioonivahend. Eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks.
Tänapäevas puuetekäsitluse põhiteljeks on aga püüd anda puuetega inimestele piisav ettevalmistus ja luua neile sobivad tingimused osalemaks ühiskonnaelus täisväärtuslike liikmetena- puue ei ole enam piisavaks põhjenduseks inimese inimõigustega mittearvestamiseks. Selle eesmärgi saavutamisel on tehnoloogilistel lahendustel, sealhulgas infotehnoloogial, täita väga oluline osa(K. Kikkas, HEVI loeng, 2009).
Elukvaliteeti ei saa parandada ainult infoühiskonna infrastruktuurile keskendudes, vaid üha tähtsam on tagada teenuste pakkumine internetis, suurendada inimeste teadlikkust ja oskusi ning motivatsiooni neid teenuseid kasutada ning huvi osaleda otsustusprotsessis.
Interneti kui meediakanali paindlikkus on puuetega kasutajate jaoks juba iseenesest suureks plussiks- see on odav, kiire, mitmekülgne infokanal, mis pealegi muutub järjest kättesaadavamaks. Kui füüsiline ligipääs on takistatud, võib internet teatud määral seda kompenseerida, andes võimaluse suhelda, õppida, töötada ja vaba aega veeta(K. Kikkas, HEVI loeng, 2009).
Me vajame inimsuhteid kui toitu, et elada. On selge, et paremgi tehnoloogia ei suuda kompenseerida reaalset ligipääsu ja inimkontakte, kuid ka virtuaalne ligipääs on parem kui mitte midagi.
Toon näiteks Meelis Luksi(38).
Ta räägib värvide keeles kirjutas Urve Tinnuri ajakirjas Tervis Pluss(25. 02. 2007).
Meelis Luksi emal tekkis raseduse ajal reesuskonflikt. Kuna sobiv doonoriveri puudus, tehti lapsele vereülekanne viimasel minutil. Meelisel tekkisid aju liikumiskeskuse püsivad kahjustused.
Meelis näeb välja nagu elurõõmu võrdkuju ning usub, et puudega inimene pole kaugeltki mõttetu ja toetust kerjav invaliid, vaid paljuks suuteline ja õppimisaldis isiksus.
Noor filmitähe naeratusega mees ei saa rääkida ega ise süüa, ometi peab ta end tavaliseks inimeseks, kes on lihtsalt pisut-pisut teistmoodi. Ütlemata sõnad vormib ta kirjaridadesse või jutustab endast maailmale värvide keeles. Ta tõestab ilmselgelt, et enese kuuldavaks tegemiseks pole tarvis hõisata, isegi sosistada mitte. Piisab mõtetest, mille edastamiseks leidub praegusajal mitmeid võimalusi.
Meelis on läbinud TTÜ internetipõhise õppeprogrammi THINK ning tegutseb Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu ametliku veebimeistrina. Oma kõige armsamatega suhtleb Meelis sageli vaid ilmete ja pilkude keeles, ehkki ta leiab, et mõtteid pole võimalik lugeda. Ometi suudab ta selgeks teha, et üksteisest hoolivate kallite inimese sõnad on äratuntavad vaikideski. Meelis elab raudse reegli järgi – elu pole virisemiseks, vaid elamiseks(Urve Tinnuri, Tervis Pluss, 25. 02. 2007).
Meelis(41) on praeguseks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik ning Eesti ainuke jalgadega maaliv mees. Kuna mehe liikumiskeskus ajus on tugevalt kannatadasaanud, siis selle tagajärjel ei kuula Meelise keha tema sõna ja ka rääkimine on tema jaoks võimatu. See ei ole aga takistanud aktiivset Mellat (nii tuntakse teda arvutimaailmas) suhtlemast ega tegutsemast. «Minusugune suudab vahel rohkemgi kui füüsiliselt terve inimene,» arvab ta ise, kuigi ei häbene, et vajab igapäevaste asjadega hakkama saamiseks teiste abi ja toetust. Aga eks lähedaste tuge vajame ju kõik.
Murranguline pööre Meelise ellu saabus kakskümmend viis aastat tagasi, kui ta sattus juhuslikult vaatama filmi samuti liikumisvõimetust Tiia Järvpõllust, kes käte asemel edukalt erinevate tegevuste sooritamiseks hoopis varbaid kasutas. «Proovisin siis ka ja kõik tuli palju paremini välja kui kätega,» toksib mees oma mõtte parema jala varvastega arvutisse.
Meelis õppis ära varvastega kirjutamise ja asus harjutama maalimist. Andekal kunstnikul ei jäänud tulemata ka oma näitused, mida on suure huvi tõttu korraldatud nüüdseks juba paljudes Eesti linnades.
Elatab end ise.
Kümme aastat pärast seda, kui Meelis varvastega maalima asus, õnnestus tal heade sõprade abiga saada Ülemaailmse Suu ja Jalaga Maalivate Kunstike Ühingu liikmekandidaadiks. Sellest ajast alates on ta maalimisega veel järjekindlamalt tegelenud. «Saadan oma maalid Šveitsi, kust need liiguvad üle maailma erinevatele näitustele ning jõuavad kunagi ringiga mulle tagasi,» seletab Meelis. Ühing on mehe elus väga tähtsal kohal, kuna toetab teda üsna korraliku stipendiumiga. Selle raha eest on kunstnik saanud muretseda endale ka arvuti koos kogu vajamineva tehnikaga, mis on tema teine suur kirg. «Enne arvuti saamist oli Meelis ikka vahel üsna kurb,» lisab isa ja meenutab, kuidas üks hea tuttav kunagi nende pere esimese arvutiga uksest sisse sadas. Siis toimuski teine suur positiivne muutus Mella elus. «Tänu arvutile ja internetile saab ta kõigiga suhelda ja ennast tohutult palju teostada,» rõõmustab isa Jaanus. Ema arvates teeb poeg kohati liigagi palju arvuti taga tööd — nimelt haldab ta erinevaid kodulehekülgi ja administreerib kahte netiserverit.
Kuigi interneti kaudu on Meelis saanud endale juurde väga palju uusi sõpru, on tema jaoks siiski kõige suurem «puue» kõnevõime puudumine. Ilma selleta on teiste inimestega vahetu suhtlemine lausa võimatu. «Suhteliselt piinav on tumma mängida, kui mul on kuhjaga mõtteid, mida välja öelda,» kirjutab Meelis.
Olles tänu kunstnikutööle maailmas palju ringi reisinud, teab mees, et mujal on erivajadustega inimestele riigi poolt võimaldatud töövahendid ja võimalused tunduvalt paremad. Näiteks on olemas kõnesünteesi aparaat, mis muudab seadmesse toksitud teksti helikeelseks. Selline arvutiprogramm eestikeelsena on tal küll olemas, kuid rahva seas kasutada pole võimalik.
Lisaks sellele, et ta kunagi ikka arvuti vahendusel rääkima saab hakata, unistab Meelis ka autojuhtimisest. Selleski osas on maailmast väga palju näiteid tuua, kus kogu autojuhtimine on erivajadustega inimeste jaoks spetsiaalselt kohandatud. «Sellised seadmed maksavad aga palju ning ma ei tea, kuidas Eesti ametnikud sellele vaatavad, et minusugune rooli istub,» tõdeb Meelis ja lisab, et nüüd läks ehk juba liiga unistamiseks. «Aga unistamine on ju meeldiv tegevus, ma tegelen sellega kogu aeg,» tõdeb ta hetke pärast. Mõttel on teatavasti aga väga tugev jõud, seega pole imestada, kui mõne aasta pärast Meelise unistused teoks saavad ja ta, maalimisvahendid pakiruumis, mööda Eestit ise autoga ringi vurab.(Epp Reinmets, Naisteleht, 10. 06. 2009).
Võib öelda, et arvuti ja internet mängivad väga suurt rolli inimeste elus ning seda eriti erivajadustega inimeste elus. See on neile suureks abivahendiks, mis aitab suhelda maailmaga ning hankida teadmisi. Samuti on hea tõdeda, et tänapäeval mõeldakse järjest rohkem erivajadustega inimestele ning tehakse kõikvõimalik, et ka neid kaasata tavaühiskonda. Ning nagu on kinnitanud teiste riikide uurimused, seejuures veenvalt: mida varem, intensiivsemalt teenuseid pakutakse, seda vähem tuleb erivajadusega inimese toimetulekut toetada ülejäänud perioodide jooksul.
Kasutatud kirjandus:
www.vedur.ee/puutepunkt/
http://www.kakupesa.net/
http://www.opleht.ee/ Õpetajate leht 03. 07. 08
http://www.naisteleht.ee/
http://www.2.sm.ee/
teisipäev, 24. august 2010
Ül. 1 Erivajadused läbi aegade
PUUE KUI TABU
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule – alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne).
Hea näite leiame sellise suhtumise kohta Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?" (Jh 9:2). Veelgi äärmuslikum näide on Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud visati kaljult alla, kusjuures seda pidi tegema lapse isa.
Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada. Sellise mudeli ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda mis hoolitses jõudumööda ka oma nõrgemate liikmete eest ja kuigi enamasti ei saa rääkida võrdväärsest kohtlemisest , kanti nende põhivajaduste eest hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle.(K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
PUUE KUI TERVISEHÄIRE
Alates renessansist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust ega karistust, puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.
Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime – puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.
Eraldi väljatoomist ühe väga ebasoodsa ajajärguna väärib siin 19. sajandi teisel poolel alguse saanud (ehkki "valikulise eostamise" põhimõtete ajalugu loetakse juba alates Platonist) ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades (eriti just jõukates, "arenenud" riikides nagu USA ja Saksamaa) surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, „korralik inimeste“ silma alt ära. (K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
PUUE KUI ÜHISKONNA PROBLEEM
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele.
Tänaseks on olemas erinevaid puuetekäsitlusi. On olemas ka äärmuskäsitlused, näiteks nn ultrasotsiaalne mudel, mis on levinud peamiselt Suurbritannia vasakpoolsetes-feministlikes akadeemilistes ringkondades.
Eestis kehtib ametliku dokumendina seni veel "Eesti invapoliitika üldkontseptsioon", mis on arendatud välja ÜRO 1988. aasta "Standardreeglitest". Need dokumendid kujutavad endast üleminekuetappi meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi. Nii on seal defineeritud kolm üksteisega seotud mõistet "puue", "vaegus" ja "invaliidsus" ingliskeelsete impairment, disability ja handicap vastetena nii eesti- kui ingliskeelses mõisteruumis on need üksjagu segased mõisted, kuid üldjuhul on siin mõeldud vastavalt järgmisi aspekte:
Puht-füsioloogiline (ühe jala puudumine)
Funktsionaalne (ei suuda kiiresti liikuda)
Sotsiaalne (peetakse "sandiks", ei saa tööd)
Sotsiaalsemates käsitlustes on üha enam jäänud handicap/invaliidsus välja ning piirdutakse kahe terminiga - tüüpiliselt tähistab impairment inimese füsioloogilist seisundit (puuduv käsi) ja disability ühiskonna võimetust selle probleemiga toime tulla (lünklik haridus, tööpuudus). (K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
PUUE KUI ELUVIIS
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest, kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi.
Äärmuslikke variante on ka siin - näiteks on teada juhtumeid, kus kurdid vanemad on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt. "Kurdikultuuri" vaatenurgast on see mõistetav, teisalt aga tekitavad eetilisest seisukohast oma lapsele ühe meele kaotust soovivad vanemad küsimusi.
Niisiis on erinevad ajastud toonud endaga üksjagu erinevaid suhtumisi ja arusaamu. Tänaseks on enamik arenenud ühiskondadest siiski jõudnud seisukohale, et võimalikult paljude inimeste kaasamine ühiskonnaellu on kogu ühiskonna huvides. Sotsiaaltoetuste maksmise asemel on mõistlik investeerida inimeste haridusse ning saada endale passiivse abivajaja asemele maksumaksja. (K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Kui aastakümneid tagasi oli Eestis erivajadustega laps tabuks või temast vaadati lihtsalt mööda, siis täna ei ole see enam õnneks nii. Oleme avatumad ja oskame arvestada erinevate laste iseärasustega. Oskame näha inimest enda kõrval, oskame hoolida.
Mõeldes lastele, ka erivajadustega lastele, peame mõtlema sellele, mis on neile kõige olulisem. Me teame ühte vastust: oluline on, et lastel oleks täisväärtuslik lapsepõlv. See tähendab peale kodusoojuse ka võimalust nautida eakaaslaste seltsi, sisustada meeldivalt ja kasulikult oma vaba aega.
Mõnikord räägime me puudega lastest väga kitsalt, räägime vaid ratastoolidest, kuulmisaparaatidest, jalutuskeppidest. Tegelikult on hoopis olulisem, et me näeksime ka siin noori, kellel on kohalikule omavalitusele oma eakaaslastega sarnased ootused. Neist üks ja väga oluline ootus on soov saada osa sellest, mida ümbritsev maailm neile pakub. Lihtsalt olla üks tavaline inimene teiste seas.(Evelin Ilves, 05.03.2008)
Oluline on erivajaduste võimalikult varajane ja õigeaegne märkamine ning sobivate abinõude rakendamine kohe. Silmas tuleb pidada, et iga inimene on unikaalne indiviid ning tema areng toimub täpselt temale omases tempos. Vaadeldakse tema enda saavutuste valguses ning koheldakse kui mitmetahulist inimest. Oluline on ka suhtumine. Kas pidada seda puuduseks, raskuseks või hoopis iseärasuseks ja väljakutseks, mida ei peaks häbenema.
KASUTATUD KIRJANDUS:
Ilves, Evelin. Põhjala foorum "Toetav omavalitsus – kas võtmeväärtus puuetega lastele?" .Tallinn [5. märts. 2008.]
http://www.president.ee/
Kikkas, K. Puue, puue ja puue. [PDF]
http://akadeemia.kakupesa.net/
Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule – alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne).
Hea näite leiame sellise suhtumise kohta Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?" (Jh 9:2). Veelgi äärmuslikum näide on Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud visati kaljult alla, kusjuures seda pidi tegema lapse isa.
Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada. Sellise mudeli ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda mis hoolitses jõudumööda ka oma nõrgemate liikmete eest ja kuigi enamasti ei saa rääkida võrdväärsest kohtlemisest , kanti nende põhivajaduste eest hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle.(K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
PUUE KUI TERVISEHÄIRE
Alates renessansist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust ega karistust, puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.
Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime – puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.
Eraldi väljatoomist ühe väga ebasoodsa ajajärguna väärib siin 19. sajandi teisel poolel alguse saanud (ehkki "valikulise eostamise" põhimõtete ajalugu loetakse juba alates Platonist) ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades (eriti just jõukates, "arenenud" riikides nagu USA ja Saksamaa) surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, „korralik inimeste“ silma alt ära. (K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
PUUE KUI ÜHISKONNA PROBLEEM
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele.
Tänaseks on olemas erinevaid puuetekäsitlusi. On olemas ka äärmuskäsitlused, näiteks nn ultrasotsiaalne mudel, mis on levinud peamiselt Suurbritannia vasakpoolsetes-feministlikes akadeemilistes ringkondades.
Eestis kehtib ametliku dokumendina seni veel "Eesti invapoliitika üldkontseptsioon", mis on arendatud välja ÜRO 1988. aasta "Standardreeglitest". Need dokumendid kujutavad endast üleminekuetappi meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi. Nii on seal defineeritud kolm üksteisega seotud mõistet "puue", "vaegus" ja "invaliidsus" ingliskeelsete impairment, disability ja handicap vastetena nii eesti- kui ingliskeelses mõisteruumis on need üksjagu segased mõisted, kuid üldjuhul on siin mõeldud vastavalt järgmisi aspekte:
Puht-füsioloogiline (ühe jala puudumine)
Funktsionaalne (ei suuda kiiresti liikuda)
Sotsiaalne (peetakse "sandiks", ei saa tööd)
Sotsiaalsemates käsitlustes on üha enam jäänud handicap/invaliidsus välja ning piirdutakse kahe terminiga - tüüpiliselt tähistab impairment inimese füsioloogilist seisundit (puuduv käsi) ja disability ühiskonna võimetust selle probleemiga toime tulla (lünklik haridus, tööpuudus). (K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
PUUE KUI ELUVIIS
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest, kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi.
Äärmuslikke variante on ka siin - näiteks on teada juhtumeid, kus kurdid vanemad on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt. "Kurdikultuuri" vaatenurgast on see mõistetav, teisalt aga tekitavad eetilisest seisukohast oma lapsele ühe meele kaotust soovivad vanemad küsimusi.
Niisiis on erinevad ajastud toonud endaga üksjagu erinevaid suhtumisi ja arusaamu. Tänaseks on enamik arenenud ühiskondadest siiski jõudnud seisukohale, et võimalikult paljude inimeste kaasamine ühiskonnaellu on kogu ühiskonna huvides. Sotsiaaltoetuste maksmise asemel on mõistlik investeerida inimeste haridusse ning saada endale passiivse abivajaja asemele maksumaksja. (K. Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Kui aastakümneid tagasi oli Eestis erivajadustega laps tabuks või temast vaadati lihtsalt mööda, siis täna ei ole see enam õnneks nii. Oleme avatumad ja oskame arvestada erinevate laste iseärasustega. Oskame näha inimest enda kõrval, oskame hoolida.
Mõeldes lastele, ka erivajadustega lastele, peame mõtlema sellele, mis on neile kõige olulisem. Me teame ühte vastust: oluline on, et lastel oleks täisväärtuslik lapsepõlv. See tähendab peale kodusoojuse ka võimalust nautida eakaaslaste seltsi, sisustada meeldivalt ja kasulikult oma vaba aega.
Mõnikord räägime me puudega lastest väga kitsalt, räägime vaid ratastoolidest, kuulmisaparaatidest, jalutuskeppidest. Tegelikult on hoopis olulisem, et me näeksime ka siin noori, kellel on kohalikule omavalitusele oma eakaaslastega sarnased ootused. Neist üks ja väga oluline ootus on soov saada osa sellest, mida ümbritsev maailm neile pakub. Lihtsalt olla üks tavaline inimene teiste seas.(Evelin Ilves, 05.03.2008)
Oluline on erivajaduste võimalikult varajane ja õigeaegne märkamine ning sobivate abinõude rakendamine kohe. Silmas tuleb pidada, et iga inimene on unikaalne indiviid ning tema areng toimub täpselt temale omases tempos. Vaadeldakse tema enda saavutuste valguses ning koheldakse kui mitmetahulist inimest. Oluline on ka suhtumine. Kas pidada seda puuduseks, raskuseks või hoopis iseärasuseks ja väljakutseks, mida ei peaks häbenema.
KASUTATUD KIRJANDUS:
Ilves, Evelin. Põhjala foorum "Toetav omavalitsus – kas võtmeväärtus puuetega lastele?" .Tallinn [5. märts. 2008.]
http://www.president.ee/
Kikkas, K. Puue, puue ja puue. [PDF]
http://akadeemia.kakupesa.net/
Tellimine:
Postitused (Atom)